15.01.2014 kell on 15.57

Ok ma pean hakkama jälle rääkima jõuludest ja aastavahetusest, mis paaril eelneval aastal on olnud nagu õudusunenägu. Seekord ma julgen öelda, et need olid ühed parimad mu elus.
Jõulude ajal tööl olles ei suutnud ma uskuda oma silmi, kus jõulukingitusteks osteti oma kaaslasele pikk soe pesu. No ma ei tea võibolla mõnda see erutab ja ajab kiima... eriti veel, kui jõuluõhtul seda koos selga proovitakse aga minu arust on see kõige rõvedam kingitus üldse... maigaad :D
Kui ma praegu meenutan oma jõule lapsepõlvest siis pole vanemad kingituste tegemise poolest kunagi eriti hiilanud. Kingid olid küll alati olemas aga see, mida tegelikult ootas
ime ei jõudnud kunagi kuuse alla. Ma ei tahtnud palju... tahtsin vaid ühte ilusat pikkade juustega imepeenikest barbi nukku, mida seni olin näinud vaid pildi pealt. Kui järjekordsed jõulud olid pettumuse valmistanud siis otsustasime ise koos õega teha imepeened nukud isa vanast ja mitte enam nii valgest maika särgist. Lõikasime välja, õmblesime ja toppisime vatti täis. Tulemuseks olid muidugi valged luukeresid meenutavad kujud, kellel jalad kõveravõitu ja vildikaga joonistatud nägu veidi laialivalguv. Aastaid hiljem ma siiski sain ühe nuku ja naeran siiani, et tänu sellele sain ma kõvasti lapsepõlve pikendada ja pole läinud halvale teele, samal ajal kui minu eakaaslased nurga taga jõid mängisin mina veel kodus nukkudega :)
Ei saaks öelda ka seda, et need kingid vanemate poolt oleks kuidagi aastatega paremaks läinud, kuna jätkuvalt juhtuvad kingipakki roosad palmikutega mitu nr suuremad kampsunid või karupüksid :)
Selle aasta parim jõulukink oli aga minu tädi, kes ootamatult koos mehega poodi ostlema tuli. Kuna isa on peaaegu kõikide sugulastega riius siis pole meil tädiga eriti võimalust suhelda olnud ja seega ei tundnud ta mind äragi. Peale pikka teenindusprotsessi ma lõpuks kassas siiski ei suutnud enam ennast tagasi hoida ja ütlesin, et oma kallitele sugulastele võin ma natuke parema hinna ka teha :)
Peale seda me kallistasime ja tädi, kellel tulid pisarad silma lubas kindlasti veel tulla. Mul on kahju sest kõik isapoolsed sugulased on väga edukad, heal järjel intelligentsed inimesed, kellega nii väga tahaks suhelda aga kuidas seda ei tea. Minu arust on see väga lapsik, et oma lähisugulastega ei suhelda ja ma ei tea oma tädi ega tema laste tegemistest midagi, kuid tahaksin väga teada. Kõige rohkem on mul muidugi kahju nendest tädi kallitest jõulukingitustest, mis selle kõige tõttu saamata on jäänud :D :D
Aastavahetus läks samuti korda, olin koos ühe teise vallalise töökaaslase Marleniga ja kui ta mulle kaarte pani siis esimene kaart, mille ma välja tõmbasin oli „true love“ :D tahaks näha seda!