Olge kannatlikud.... ma jõuan pealkirja puudutava küsimuseni ka :)

14.08.2013 kell on 11.40


Kui ma veel 10a tagasi mõtlesin, et 30-selt on elu läbi ja võib mulla peale kraapida siis praegusel hetkel julgen öelda, et nüüd alles see õige elu algabki. Mingeid erilisi muutusi see kaasa ei toonud sest mu tagumik on ikka veel sama prink nagu 10a tagasi ja endiselt ilma dokumendita baari ei lasta :D ning selle üle on mul ainult hea meel.
Sel tähtsal päeval olid minu kõrval vaid tõelised sõbrad, neid jääb küll igal aastal vähemaks või siis asenduvad uutega aga mul on väga vedanud nendega, kes minu jaoks alati olemas on olnud.
Hakkan vist juba taipama, miks mul on raske meest leida... mõtle nüüd ise... ma olen 30, mul pole lapsi, pole kodu... seega arvavad kõik seda, et tahan kohe kodu looma hakata.... mis muidugi väga vale polegi :)
Olen tähele pannud, et naised tahavad ja nõuavad liiga palju. Mõnes mõttes ei saa seda ka pahaks panna sest see on meil juba geenides ja selle asemel, et vihastada võiksid mehed aeg ajalt meid hoopis maapeale tuua ja veidi selgitada, kui ebaoluline on see, millise kuju ja suurusega tükid on salati sees jne. Me kõik vajame pisut abi ja mõistmist on ju nii!
Ning kui keegi veel ei tea, kuidas kutist ühe päevaga lahti saada siis öelge lihtsalt „kas ma võin sinu juurde kolida?“ halvemal juhul on ta sinu elust 48h möödudes kadunud aga tavaliselt saad lahti kiiremini :) (järgi proovitud :))
Ja mis selles koduses elus siis nii jubedat on? Ega siis naisi ei pea kartma.. jah meil on kombeks koju muretseda pidevalt igasugu küünlaid, lillepotte, kööginõusid mis näevad lihtsalt jumalikud välja ja mille mitteostmine teeb meil tuju väga kurvaks ning kui sa ootad meest koju, keda sa nii väga armastad, et rebid tal juba koridoris riided seljast ning hiljem ütled... kallis ma ei jõudnud täna süüa teha :D peab vist jälle drive in´i minema....
Kuid ikkagi kõige suurem probleem on selles, kust kohast siis otsida seda õiget?
Vastus on tegelikult lihtsam ja otsitav lähemal, kui me arvatagi oskame. Me tavaliselt ei märka enda kõrval olevaid inimesi vaid see on meie jaoks lihtsalt rutiin. Kuhu ma jõuda tahan on see, et kõige normaalsema, töökama ja vähenõudliku naise leiab poest :)
Ma garanteerin, et kui te midagi muud ei saa siis laia naeratusega tervituse saate ikka ja seda iga päev.
Teine variant on kodutu naine, kes on sama truu nagu varjupaigast võetud koer. Ma pole küll näinud ühtegi ilusat kodutut aga mu mõte on see, et inimene väärtustab ja hoiab seda kõige rohkem, mida tal pole kunagi olnud.
Ning teadmiseks meestele... naiste jaoks ei ole suurus üldse tähtis. Selle järgi ei vali keegi endale meest... see suuruse asi on Teie enda kompleks. Kuna enamus naisi pole oma kehaga rahul siis on see riist küll viimane asi mille pärast naised muretsevad. Palju tähtsam on see, et mehel ei oleks suuremad rinnad, kui naisel :D